2023-07-19
Linksüsteem on UAVS-i oluline osa, selle põhiülesanne on luua õhk-maa kahesuunaline andmeedastuskanal, mida kasutatakse kaugjuhtimis-, telemeetria- ja missiooniteabe edastamiseks.UAV-d maapealse juhtimisjaama poolt. Kaugjuhtimispult teostab droonide ja missiooniseadmete kaugjuhtimist ning telemeetria teostab droonide oleku jälgimist.
Missiooniteabe edastus edastab õhus oleva missioonianduri saadud video, pildi ja muu teabe allalingi traadita kanali kaudu mõõte- ja juhtimisjaama, mis on UAV-i ülesande täitmise võti ning selle kvaliteet on otseselt seotud sihtmärgi leidmise ja tuvastamise võimega.
Õhus leviv osaUAV link sisaldabAirborne Data Terminal (ADT) ja antenn. Õhus olevad andmeterminalid sisaldavad RF-vastuvõtjat, saatjat ja modemit vastuvõtja ja saatja ühendamiseks ülejäänud süsteemiga. Mõned õhus olevad andmeterminalid pakuvad ka protsessoreid andmete tihendamiseks, et vastata allalingi ribalaiuse piirangutele. Antenn on mitmesuunaline antenn ja mõnikord on vaja ka võimendusega suundantenni.
Lingi maapealset osa nimetatakse ka maapealseks andmeterminaliks (GDT). Terminal sisaldab ühte või mitut antenni, RF-vastuvõtjat ja -saatjat ning modemit. Kui anduri andmed tihendatakse enne edastamist, peab maapealne andmeterminal kasutama ka andmete rekonstrueerimiseks protsessorit. Maapealse andmeterminali saab jagada mitmeks osaks, mis üldjuhul hõlmavad maapealset antenni ja maapealset juhtimisjaama ühendavat kohalikku andmeühendust ning maapealses juhtimisjaamas mitmeid protsessoreid ja liideseid.
Pikaajaliste mehitamata õhusõidukite puhul, et ületada selliste tegurite mõju nagu maastiku blokeerimine, maapinna kõverus ja atmosfääri neeldumine ning pikendada linkide tegevuskaugust, on relee levinud viis. Releeside vastuvõtmisel on UAV-lingisüsteemi üheks komponendiks ka releeplatvorm ja vastav edastamisseade. Drooni ja maapealse jaama vaheline töökaugus määratakse raadiosihtjoonega.
UAV maa-õhk andmeedastuse protsessis mõjutavad traadita signaale sellised tegurid nagu maastik, maapealsed objektid ja atmosfäär, mille tulemuseks on raadiolainete peegeldumine, hajumine ja difraktsioon, moodustades mitmeteelise levimise ning kanalit segavad mitmesugused mürad, mille tulemuseks on andmeedastuse kvaliteedi langus.
Mõõtmis- ja juhtimissuhtluses on traadita edastuskanalite mõju erinevate töösagedusribade lõikes erinev, mistõttu on vaja mõista UAV mõõtmisel ja juhtimisel kasutatavaid peamisi sagedusribasid. UAV-de mõõtmis- ja juhtimislüli kandesagedusvahemik on väga lai. Madala sagedusriba seadmed on odavamad ja suudavad mahutada piiratud arvu kanaleid ja andmeedastuskiirust, samas kui kõrge sagedusriba seadmed on kallimad ja suudavad mahutada suuremat arvu kanaleid ja suuremat andmeedastuskiirust.
UAV-lingi rakendamise peamine sagedusriba on mikrolaineahi (300MHz ~ 3000GHz), kuna mikrolaineühendusel on suurem saadaolev ribalaius, see suudab edastada videopilte ning selle kasutatav suure ribalaiuse ja suure võimendusega antenn on hea häiretevastase jõudlusega. Erinevate lingitüüpide jaoks sobivad erinevad mikrolaineribad.
Üldiselt on VHF-, UHF-, L- ja S-ribad sobivamad soodsate UAV-i lühimaa-nähtavuse linkide jaoks; X- ja Ku-ribad sobivad keskmise ja pika ulatusega mehitamata õhusõidukite otsenähtavateks linkideks ja õhureleeühendusteks; Ku- ja Ka-ribad sobivad keskmise ja pika ulatusega satelliitreleeühenduste jaoks.
Kui mõeldakse mehitamata õhusõiduki (UAV) ühenduste häirimisele, tuleb arvestada segava objektiga. Droonil on juhtimislink juhtimisjaamast droonile, mida nimetatakse ka üleslingiks; Sellel on ka andmesideühendus droonist juhtimisjaamani, mida tuntakse ka allalingina.
Juhtlüliks on üleslüli, seega on segaja segamise sihtmärk UAV. Järelejäämise stsenaarium on näidatud alloleval joonisel ja seal on toodud mõned üldised parameetrite eeldused: juhtjaama liblikantenni võimendus on 20 dBi, külgsuunaline isolatsioon on 15 dB ja saatja võimsus on 1 W. UAV on maapealsest jaamast 20 km kaugusel ja UAV piitsaantenni võimendus on 3 dBi.